Reedel, 23. märtsil kella 12.00-16.00 toimub Vahipataljonis (Tallinn, Rahumäe tee 4a) lahtiste uste päev.  Traditsiooniliselt pakutakse sõdurisuppi, esineb kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel “Katta kuulmine!”, territooriumile on püstitatud telklaager ning kasarmus saab tutvuda sõdurite elu-olu, relvastuse ja varustusega.  Jalaväekompanii ajateenijad demonstreerivad jao kiirrünnakut.  Iga külaline saab ennast proovile panna püstolivõistluses, kus võidab ainult üks: see, kes laseb täpseima kümne.

Lahtiste uste päevale eelneb jaanuaris teenistust alustanud ajateenijate sõdurivande andmine Jüriöö pargis kell 11.00, kuhu on samuti kõik huvilised oodatud.

Gruppidel palume eelregistreeruda (selleks, et tagada giidiga ekskursioon) e-posti aadressil: merje.meerits@mil.ee

Kohale pääseb bussidega nr 23 ja 61 (“Energia” peatus).

Ajakava:

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras õnnitles täna aastapäevarivistusel oma kunagise väeosa – Vahipataljoni – kaitseväelasi, mille ülem ta oli aastatel 1998 – 2000.

“Vahipataljon annab Eesti Vabariigile näo, teie järgi hindavad Eesti riiki kroonitud pead ja presidendid, suursaadikud ja teised Eesti Vabariigi külalised. See on vastutusrikas ülesanne ja privileeg, mida Vahipataljoni sõdurid, allohvitserid ja ohvitserid on auga täitnud,” ütles brigaadikindral Terras.

Kaitseväe juhataja innustas ajateenijaid võtma teenistusest maksimumi, looma sõprussidemeid ja õppima oskusi, millest on kasu nii teenistuses kui igapäevaelus. “Ajateenistuse läbinud noormees on tööturul palju konkurentsivõimelisem, sest ta oskab töötada meeskonnas, oskab juhtida ja tema isikuomadused on arenenud,” ütles brigaadikindral Terras. “Ajateenistus annab võimaluse näidata, milleks te võimelised olete hoolimata teie päritolust, kodusest keelest ja läbitud õpingutest.”

Pärast rivistust viisid Vahipataljoni kaitseväelased pärja president Lennart Meri hauale Metsakalmistul. Kolmapäeval panid Vahipataljoni kaitseväelased pärja 2009. aastal Afganistanis langenud nooremseersandi ja endise Vahipataljoni ajateenija Kristjan Jalakase kalmule Saaremaal Kudjape kalmistul.

Vahipataljonis teenib praegu 400 ajateenijat ja 60 kaadrikaitseväelast.

Aastapäeva tähistamine jätkus täna laske- ja spordivõistlustega, kus osalesid nii ajateenijad, kaadrikaitseväelased kui pataljoni külalised.

Päevateema

Põhja Kaitseringkonna Vahipataljon tähistab sel nädalal mitmesuguste üritustega väeosa 84. aastapäeva.

Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas täna, 11. jaanuari hommikul pataljoni rivistusega ja ülema sõnavõtuga ning jätkus kell 12.00 pärja asetamisega Kudjape kalmistul Saaremaal, kus mälestatakse endist Vahipataljoni ajateenijat nooremseersant Kristjan Jalakast, kes langes 2009. aastal NATO operatsioonil Afganistanis. Nooremseersant Jalakas läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis 2008. aastal.

„Lisaks sellele, et me täname oma pataljoni aastapäeval eeskujuliku teenistuse eest tublimaid kaadrikaitseväelasi, mälestame samuti Eesti eest langenud Vahipataljoni võitlejaid. Seoses sellega asetame tänavu pärja nooremseersant Kristjan Jalakase hauale, et meeles pidada meie relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis ja langes NATO operatsioonil Afganistanis,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.

Aastapäeva tähistamine jätkub reede, 13. jaanuari, hommikul piduliku rivistusega väeosas, kus peetakse meeles kõiki eeskujulikult teeninud Vahipataljoni kaitseväelasi. Pärast rivistust toimub pataljoniülema kolonelleitnant Kalle Terase pidulik vastuvõtt, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ja autasustatakse aukirjade ning meenetega kõiki tublisi kaitseväelasi ja ametnikke.

Presidendi kaardiväeks kutsutud Vahipataljonil on traditsiooniks pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemaid juhte, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad Vahipataljoni kaitseväelased reedel kell 11.45 pärja Lennart Meri hauale Metsakalmistul.

Aastapäeva tähistamine kulmineerub laske- ja spordivõistlustega, kus osalevad ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja külalised.

Vahipataljonis teenib hetkel üle 400 ajateenija ning ligi 60 kaadrikaitseväelast.

Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.

Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20.maist 1939 a. loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. aastast.Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1.veebruaril 1993. aastal.

09. jaanuaril 2012 algas jaanuarikutse ajateenistus.  Riigi kaitsmist asus üle Eesti erinevates väeosades õppima ligikaudu 300 kutsealust, kellest teenistuse käigus koolitatakse välja nii nooremallohvitserid kui ka antakse väljaõpe sõjaväepolitsei ja erinevatel mereväe erialadel.

„Uusi sõdureid ootavad ees põnevust täis üksteist kuud, uued kogemused, huvitav seltskond ja intensiivne väljaõpe,” ütles rühmaülema kohustusi täitma hakkav nooremseersant Meelis Pilt Kirde kaitseringkonnast. Uutele ajateenijatele soovitas nooremseersant Pilt raudset närvi ja kainet mõistust. „Ennast tuleb motiveerida tegema ka asju, mis ei meeldi. Ajateenistus õpetab täitma kohustusi, ükskõik kui rasked nad ka ei oleks. Sellisest oskusest on edasises elus kindlasti palju kasu.”

Uued ajateenijad asusid teenistusse Vahipataljoni, Mereväebaasi, Viru jalaväepataljoni ja Kirde kaitseringkonna Tapa linnakusse. Vahipataljoni lisandus 134, Mereväebaasi 110, Viru jalaväepataljoni 28 ja Tapa linnakusse 26 uut ajateenijat.

Osadest ajateenistust alustanud noormeestest saavad väljaõppe eduka läbimise korral nooremseersandid, kes aitavad kaadrikaitseväelastel koolitada juulikutsega teenistusse saabuvaid noori, ülejäänud jätkavad teenistust sõjaväepolitseinikena.

Ligikaudu kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad uued ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutavad edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõduri baaskursus lõppeb rännakuga, mille käigus kontrollitakse eelneva 11 nädala jooksul omandatud teadmisi.

Novembri viimasel päeval läksid reservi tänavu jaanuaris teenistust alustanud ajateenijad.  Enamus neist jätkas pärast sõduri baaskursuse lõppu teenistust sõjaväepolitseikompaniis, välja arvatud võitlejad, kes teenisid jalaväekompaniis ja NAK-is jaoülematena.

Sobiva reserviminemise meeleolu lõi endistest ajateenijatest koosneva ansambli “Laul jätta!” esinemine eelmisel õhtul.

11.nov.2011 õhtul jõudis kodumaale Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta kuus kuud teeninud laevakaitsemeeskond. Laevakaitsemeeskonda kuulus ka kaks Vahipataljoni võitlejat – v-vbl Ergo Reinvald ja seersant Joosep Ulm

Laevakaitsemeeskonda tervitasid lennujaama vanas hoones koos mereväelaste lähedastega kaitseminister Mart Laar ning mereväe staabiülem mereväe ülema kohustes kaptenmajor Ivo Värk. Kaitseminister andis laevakaitsemeeskonna liikmetele üle Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel teeninu medalid.

“Somaalia rannikul tegutsevad piraadid ohustavad kõikide riikide kaubalaevu ja meremehi ning teatavasti pole ka Eesti madrused nendest probleemidest puututama jäänud. Andsite oma poole-aastase teenistuse jooksul väikese, kuid tubli panuse selleks, et Somaalia rannik oleks meresõiduks ohutum. Teie professionaalne tegevus suurendas nii Eesti mereväe kui kogu Eesti riigi mainet meie liitlaste seas,” ütles kaitseminister Laar.

„Tänu laevakaitsemeeskonna tegevusele on oluliselt aktiviseerunud sõjaline koostöö Prantsusmaaga. Meeskond tervikuna on pälvinud kiidusõnu nii prantslaste poolt kui ka Euroopa Liidu juhtstaabist,“ ütles kaptenleitnant Ivo Värk.

Teine laevakaitsemeeskond teenis Adeni lahel alates aprillist. Mai keskel tõrjus laevakaitsemeeskond koos prantslastega edukalt piraatide rünnaku. Sellele järgnenud operatsioonil vabastasid laevakaitsjad pantvangist viieliikmelise Jeemeni laevameeskonna ja vahistasid 13 piraati. Septembris läbiviidud erioperatsiooni käigus vabastas laevakaitsemeeskond koos Prantsusmaa meeskonnaga prantsuse tsiviilkatamaraanilt Tribal Kat pantvangistatud Prantsuse kodaniku. Lisaks turvas laevakaitsemeeskond neljal korral tehnikat ja toitu vedanud Panama ja Sierra Lione lipu all seilanud kaubalaevu.

Kümneliikmeline laevakaitsemeeskond sai väljaõppe Eestis ning Prantsusmaal. Kolmandik üksusest on varem teeninud mereväes, ülejäänud maaväe üksustes, kolmel meeskonna liikmel oli varasem missioonikogemus.

Operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate aluste ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb missioonil alates 2010. aasta teisest poolest.

Raul Rebane vastamas kuulajate küsimustele.

Kolmapäeva, 07. novembri pärastlõunal pidas meediaekspert Raul Rebane Vahipataljoni ajateenijatele ja kaadrikaitseväelastele loengu infosõjast ja meedia mõjudest.

„Me kõik oleme läbi meedia väga peene psühholoogilise töötlemise all. Meedia mõju meie maailmavaadetele ja hilisematele otsustele on uskumatult suur. Infosõja objekt on mõistus, eelkõige nende mõistus, kes võtavad vastu otsuseid,“ ütles Raul Rebane. „Meil räägitakse praegu rohkem kübersõjast, aga see on ainult asja üks, tehniline pool. Infosõja humanitaarne pool, kus objektiks on individuaalne ja massiteadvus, areneb praegu sama kiiresti.“

Loengu peamisteks teemadeks olid meediakanalitest kõlavad uudised ja viisid, kuidas seatakse üles niinimetatud infolõkse. Loengul ja sellele järgnenud arutelul lahkasid kuulajad koos Raul Rebasega meediaruumi kasutamist propaganda- ja infosõjavahendina.

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane on aastakümneid töötanud ajakirjanikuna, viimasel ajal tegutseb konsultandi ning meediaanalüütikuna. Infosõda ja meedia toimemehhanismid on pikka aega olnud üks peamisi Raul Rebase huvi- ja uurimisobjekte.

 Reede hilisõhtul saatis kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Tallinna lennujaamast teele
Afganistanis teenistust alustav järgmise kaitseväe kontingendi. Estcoy-13 suundub Afganistani Helmandi provintsi, Nad-e-Ali regiooni.
Estcoy-13 baseerub suuresti Scoutspataljoni C-kompaniil, kuid nagu tavaks viimastele aastatel on kompanii kooseisus ka kaitseväelased Vahipataljonist. 
Estcoy-13 kooseisus on nooremveebel Kangur ja seersant Peegel. N-vbl Kangurile on käesolev operatsioon esimeseks operatsiooni piirkonnas viibimiseks, seersant Peegelile on Helmandi provints juba tuttav koht, olles teeninud seal eelnevate kompaniide kooseisus. N-vbl Kangur hakkab Afganistanis tegutsema miinipildurina, srs Peegel ametikoha realt leiab kuulipilduri nime.
N-vbl Kangur ja srs Peegel vahetavad välja n-vbl Kuke, kes teenib Estcoy-12 kooseisus jaoülemana.

Hetkel asuvad Vahipataljonist operatsiooni piirkonnas kokku 5 allohvitseri:
Veebel Reinvald LMK -2
Nooremveebel Kukk Estcoy-12
Nooremveebel Kangur Estcoy-13
Srs Peegel Estcoy-13
Srs Ulm LMK-2

23. oktoobril toimus juba traditsiooniks saanud igasügisene Vahipataljoni lahtiste uste päev.  Nelja tunni jooksul oli avatud uste päeval osalejatel võimalik saada lühiülevaade ajateenijate elust: võrrelda elamistingimusi kasarmus ja metsas (ehk püstitatud telklaagris), uudistada kaitseväes kasutatavaid transpordivahendeid ja maitsta sõdurisuppi.  Meeleolu lisas kaitseväe orkester.  Demonstratsioonesinemistel oli võimalik vaadata massirahutuste mahasurumist ja aukompanii relvavõtteid.

Järgmine lahtiste uste päev toimub märtsis, kui sõdurivande annavad jaanuaris teenistust alustavad ajateenijad.

“Postimehe” pildid: http://www.tallinnapostimees.ee/608006/fotod-lahtiste-uste-paev-vahipataljonis/

Vahipataljoni pildid: http://nagi.ee/photos/CIMIC/sets/332661/